agility ja kuulekuse koolitus

Kolmapäeval käisime siis agilitys esimest korda. Jolandale agility meeldib, eriti tunnel ja kott. Aga... Kuna olen kuulekust käinud õppimas individuaaltunnis, siis Jolandal puudub kogemus teiste koertega trennipaltsil. Talle seostub plats, kus on palju koeri, jalutusplatsiga ja siis on ju ometigi mängimine ja teiste koerte juurde tormamine täiesti lubatud. Ühesõnaga, läks vähe s...-ti, aga me ei loobu. Järgmine kord lähme jälle ja loodetavasti harjub Jolanda varsti, et see ei ole mingi mänguplats ja teiste koerte juurde tormamine on keelatud.
Kuulekuses läheb meil hästi. Kõrvalkõnd koos silma vaatamisega on juba päris selge :) ja palju muudki. Nüüd tuleb veel hantli toomine ära õppida ja siis vast saab varsti eksamile. Hommikustest staadionil harjutamisest on ikka kasu ka olnud :).

OT. Jolanda on koer, kes on kutsikana väga vähe asju ära närinud (lõhkunud). Kodust 10-ks tunniks ära minnes, ei pea midagi peitma, sest ta ei puutu midagi. On aga üks asi, millest ta ei suuda oma hambaid eemale hoida. Selleks on wc-paber.Isegi kui vaid sekundiks ukse lahti unustan, on ta sealt juba ühe rulli ära tirinud.

Kaisukaru

Igal inimesel on oma kiiks. Nii ka koertel. Vähemalt Jolandal küll. Jolandal on kaisukaru, ilma milleta ta kunagi magama ei lähe. Eile õhtul magama minnes kutsusin ka Jolanda enda kõrvale. Tuli ja heitis ilusti magama. Hetk hiljem tõusis püsti ja jooksis teise tuppa. Tagasi tulles oli karu hambus :). Enne magama jäämist ta nätsutab ja lakub seda karu ja nii juba 10 kuud.
See karu on olnud mul juba üle kümne aasta ja kuskile pikemaks ajaks ära minnes on see minuga alati kaasas olnud (üks minu kiiksudest). Kolme kuuselt Jolanda omastas selle karu ja sellest on saanud tema kaisukaru. Tal on pehmeid mänguasju rohkemgi aga see karu võtekase mänguasjade kastist välja alati enne magama minekut.

Katrin&Jolanda&Kaisukaru

Tere jälle

Kuna vahepeal kadus meie blogg-i kuskile ära, siis alustame aga uuesti . Augusti alguses sai Jolanda Valdeku kliinikus steriliseeritud. Perenaisel oli paanikat rohkem kui asi väärt. Eelmisel laupäeval võeti niidid välja ja arsti sõnul oli Jolanda haav hästi paranenud. Pärast seda op-i on Jolandal topeltenergia . Jutt koerte rahulikuks muutumisest ei pea Jolanda puhul küll paika. Mängima on hakanud ka tunduvalt rohkem. Kusjuures meelsasti mängib ta ka üksi. Loobib oma asju kastist välja ja ajab palli mööda tuba taga.
Alates homsest hakkame Kotka staadionil Aqilitys käima. Esialgu väldime tõkkeid ja üldse kõike, mis võiks halvasti mõjuda (op-ist liiga vähe möödas). Septembris hakkame ka kaitsetreeningus käima. Ootan juba põnevusega. Koertele pidi see hirmsasti meeldima.
Pühapäeval käisime näitusel. Eesmärgiks Jolanda sotsialiseerimine. Võõrastesse koertesse ja inimestesse suhtus Jolanda ükskõikselt. Aga Evitata rajal nähes.... Ta ei ole varem rihma üle pea tõmmanud aga seekord käis see nii kiiresti, et lausa ime, et ma ta karvadest kinni jõudsin rabada. See oleks ikka piinlik lugu küll olnud, kui ta Evita aqility võistlusrajalt maha oleks jooksnud. Aga ei läinud õnneks tal seekord .

Katrin&Jolanda