Üks lumine veebruari õhtu

Viimasest postitusest juba päris palju möödas. Põhjuseks laiskus :). Mis siis vahepeal juhtunud on.

Meie suur ja must sõber Evita on kadunud :(. Juba varsti kaks nädalat. Loodetavasti ilmub ta veel välja. Triin on väga mures ja meie ka loomulikult. Ohh... Evitake, kus sa küll oled :(((.

Jolanda on ikka seesama vana energiapomm, kes ta ikka on olnud. Koera rahunemine peale steriliseerimist peab küll müüt olema :). Aga mulle meeldib mu energiapomm :).
Mis sest, et ta on ka üks paras ülbik.... Jolanda üritab endast nooremate ja ebakindlamate koerte üle domineerida ja neile kohta kätte näidata. Kui koht kätte näidatud, siis muidugi läheb mänguks aga see tutvumistseremoonia mulle kohe üldse ei meeldi. Õnneks on palju ka selliseid koeraomanikke, kes sellest numbrit ei tee ja selles agressiivsust ei näe. Jolanda mängib väga lärmakalt. Seda aga jah ainult endast nooremate ja ebakindlamatega. Kui tegemist nt. täiskasvanud ja julge koeraga, ei tule Jolanda suust piiksugi :).
Koolis läheb hästi. Praegu on raskusi veel ainult aportiga. Ta toob selle mulle ilusti ära aga samal ajal närib seda. Siis veel see aporti ära andmine vajab ka lihvimist. Kipub seda enne käsklust -anna, maha viskama. Aga ega meil kuskile kiiret ole. Küll me selle aporti asja ka ära õpime :). Õppimine peab olema lõbus nii koerale kui ka koerajuhile.

Järgmise postituseni....