Teletups

Lõpuks ometi on ka Mial oma Teletups. See on juba pikemat aega olnud tema lemmik Joosepil külas käies. Täna võeti see ka lõunaunne minnes kaasa :).

õlle, õlle....

Täna käisime Miaga ujumas Kalev Spa-s ja pärast ujumist riietusruumi tagasi jõudes oli Mial ilmselgelt jube suur nälg. Selle asemel, et hakata mäm-mäm korrutama, ütles tema hoopis õlle, õlle, mis tema keeles tähendab põlle. Teab, et enne söömist, tuleb põll ette panna. Kahjuks tuli tal oma banaan seekord aga ilma põlleta ära süüa.

hommikused mõtted...

Hukkamõista on alati lihtsam kui mõista. Enne, kui kedagi kritiseerima hakatakse, isegi ei üritata teda või tema käitumist mõista. Normaalne on väga suhteline mõiste. Mis on normaalne? See, mida MINA pean õigeks? Kas MINU tõde ongi ainus tõde?

Mia lobiseb....

Hetkel on Mial vanust 1 aasta ja 2 kuud, ning tema sõnavaras on juba täitsa mitu sõna (millel on konkreetne tähendus).

Emme,issi,adaa,anna,atäh,mõmmi,oppa,lill,kuta,õue,juua,mäm-mäm,ummi (lumi),mis on,pai-pai,kan-kan,tita,kaka,hallo,ulla-ulla (sulla sulla),papa (papu),kuka (kuku),õua (õuna),veel,jonna (jolanda),kook,ommi (kommi),okk (sokk), auto, ope (jope), ööp (nööp), pall, õlle (põll).

..........

Enne, kui sain emaks,
tegin ja sõin sooja toitu.
Mul olid ilma plekkideta riided.
Mul oli vaikseid telefonivestlusi.

Enne, kui sain emaks,
magasin nii kaua kui tahtsin ega muretsenud, kui hilja magama läksin.
Kammisin juukseid ja pesin hambaid iga päev.

Enne, kui sain emaks,
koristasin iga päev.
Kunagi ei komistanud lelude otsa ega unustanud unelaulu sõnu.

Enne, kui sain emaks,
ei mõelnud, kas minu toalilled on mürgised või mitte.
Ei mõelnud kunagi vaktsiinidele.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud minu peale kunagi oksendatud,
kakatud,
sülitatud,
hammustatud,
pissitud
ega näpistatud väikeste sõrmedega.

Enne, kui sain emaks,
oli mul täiuslik enesevalitsemine
- mõtete ja keha kontroll.
Magasin kogu öö.
Ei olnud kunagi hoidnud karjuvat last, et arstid saaksid teha uuringuid või süsti.
Ei olnud kunagi vaadanud pisarates silmadesse ja nutnud.

Ei olnud kunagi olnud ääretult õnnelik pelgalt naeratuse üle.
Ei olnud kunagi öösel kaua istunud vaadates magavat last.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi süles hoidnud magavat last lihtsalt sellepärast, et ei tahtnud teda voodisse panna.
Ei olnud kunagi tundud südant purunemas miljoniks tükiks, kui ei saanud valu ära võtta.

Ei olnud kunagi teadnud, et keegi nii väike võiks minu elu mõjutada nii palju.
Ei olnud kunagi teadnud, et võiksin kedagi nii palju armastada.
Ei olnud kunagi teadnud, et ma armastaksin emaks olemist.

Enne, kui sain emaks,
ei teadnud seda tunnet, kui süda on kehast väljaspool.
Ei teadnud, kui hea tunne võib olla näljast imikut söötes.

Ei teadnud sidemest ema ja lapse vahel.
Ei teadnud, et keegi nii väike võiks panna mind ennast tundma nii vajalikuna.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi tõusnud öösel üles iga kümne minut tagant, et kontrollida, kas kõik on korras.

Ei olnud kunagi tundnud seda soojust,
rõõmu,
armastust,
südamevalu,
imetlust
või rahulolu, mida emadus tekitab.
Ei teadnud, et võiksin nii palju tunda...

Enne, kui sain emaks.
(L. Tungal)

Mia

Aasta ja kaks kuud tagasi liitus meie perega pisike, enamuse ajast magav beebi, Mia Loreena. Tänaseks on temast kasvanud juba päris asjalik väike tüdruk, kelle sõnavaras juba ligi 25 sõna. Mia on nagu sellises vanuses laps ikka, paigalpüsimatu, enamuse ajast lõbus ja naerev ning omas keeles lõputult lobisev. Natuke on ka jonnimist, kuid saame hakkama.
Jolandaga saab Mia väga hästi läbi. Poeb tihti koera kaissu ja käib talle raamatut näitamas, palle loopimas ja küpsisest ampsu andmas. Vahest kipub ka kiusama muidugi.
Päeval käime alati kolmekesi jalutamas. Õues oskab Jolanda Miaga väga hästi arvestada. Vahest on Jolanda õues ka lahtiselt ja siis ta tormab ringi suurest rõõmust. Kui ta Mia suunas tormab, siis meeter enne Miat keerab ära või jääb seisma. Nii pole veel kordagi juhtunud, et ta Mia mänguhoos pikali jookseks. Miale pakub Jolanda ringi tormamine ja mängimine palju nalja. Kui Jolanda maad kraabib, seisab Mia kõrval ja tantsib :D .Meil on kolmekesi alati tore väljas :) . Varsti on õnneks soe kevad käes ja saame veel rohkem väljas olla.

.... 15 kuud hiljem

Viimasest postitusest on palju aega möödas ja Jolanda elus palju muutunud. Koolis Jolanda enam ei käi. Põhjuseks on see, et perenaisel pole enam selleks aega. Kogu perenaise aja võtab üks väike 6 kuune tüdruk Mia. Kool lõppes Jolandale eksamiga, mille ta sooritas hindele - väga hea.Jolanda võttis Mia väga hästi omaks. Pole mingeid probleeme ja ei pea teda lapsest eemmal hoidma. Keelama peab vaid siis, kui Jolanda kipub Miat liialt lakkuma.
Jolanda saab kuu aja pärast kolme aastaseks. Ta on muutunud rahulikumaks ja mõistlikumaks. Omad kiiksud on tal muidugi alles jäänud. Nt. see, et enne magama minekut peab ta tngimata oma karu kaissu võtma. Iseloomult on Jolanda õrna hingega hellik :D . Kui perenaine mingil põhjusel nutab, ronib Jolanda talle kohe sülle teda lohutama :) . Kõik külalised võetakse kohe omaks ja üritatakse neile näopesu teha. Eriti meeldivad Jolandale beebid. Lapsi, kes jooksevad ja rabelevad, Jolanda kahjuks kardab ja kipub nende peale haukuma. Ehk saame sellest probleemist ka ükspäev üle.
Väljas saab õnneks Jolanda käia rohkem kui varem. Korra päevas saab ka palli mängitud. Hm. Viimasel ajal olen kuulnud juba mitut inimest ütlemas, et Jolanda näeb välja nagu kutsikas :D .

Kokkuvõttes on Jolanda elu nagu lill :D . Alati on keegi kodus temaga, päevas mitu korda käiakse väljas ja mängitakse ka palli ning väsimust saab välja puhata pehmel diivanil.

maaelu

Järgmine kolmapäev lähme Jolandaga maale maaelu järgi proovima. Jääme sinna viieks päevaks. Loodetavasti. Koht, kus siis seda maaelu proovida saame, kuulub Triinule, kes ise sel ajal kodus ei viibi. Nii et me täitsa üksi suures metsas.
Jolandale panin puugutilkasid turjale ja kaasa võtan igaks juhuks ka rästiku hammustuse vastumürgi tabletid. Parem karta kui kahetseda. Kavas on oma koeraga palju mängida ja ka tema koolitamisega aktiivselt tegeleda.
Triinul on ka üks kass (kiskja, kes murdis rästiku maha :) ). Loodan, et suudan selle viie päevaga Jolandast ja Juhanist kui mitte just sõbrad, siis üksteist rahulikult taluvad loomad teha :) . Tegelikult tuleb vaeva näha vaid Jolandaga. Juhan ei karda koeri. Talle aga otse loomulikult ei meeldi, kui nad tal kõrvu lukku hauguvad.
Kahju, et Evita veel tagasi ei ole :( . Ainult tema olekski veel ideaalsest (proovi)maaelust puudu.

Ahjaaa. Jolanda on saanud täiskasvanuks. Ma ootasin seda, aga see saabus kuidagi ootamatult. Ta on kodus nii rahulik. Ka siis kui ta vihmase ilma tõttu õue ei saa. Tunnen puudust oma tüütust pätist.

Järgmine postitus tuleb siis maaelust. Seda aga nii kahe nädala pärast :) .

Kontorikoer

Mustamäel tööl käies oli Jolanda tihti minuga kaasas. Alates eelmise aasta oktoobrist aga asusin tööle kesklinnas (Narva mnt-l) ja Jolandat ei julgenud kaasa võtta. Ennastki ehmatas see tohutu rahvamass ja liiklus :))).
Nüüdseks on aga minu pätt jälle minuga koos tööl hakanud käima nii paar korda nädalas. Muidugi eeldusel, et tänavad on kuivad, sest muidu ta tassib hunniku pori kabinetti kaasa ja see poleks eriti kena. Esimesel päeval tööle jalutades oli Jolanda ikka päris ehmunud ja töölt lahkudes, otse kontorist Narva mnt-le astudes, võis koera katsudes tunda kuidas ta värises :(. Eks see linnas jalutamise üks põhjustest olegi see, et ta harjuks kogu selle müra ja rahvahulgaga. Täna oli ta juba tunduvalt rahulikum. Järgmine nädal proovin temaga mõnes pargis juba natuke kuulekust (kontakti harjutusi) teha, et ta harjuks mööduvaid inimesi mitte tähele panema ja oleks 100% minuga. Põhjus, miks ma seda teen on see, et Jolanda on natuke arg... Mõni kuu tagasi oli ta veel palju arg aga järjekindel perenaine on teda vedanud igale poole kaasa ja asi on tunduvalt paranenud. Koerteaias julgeb ta juba võõraste inimestega (kui seal üldse juhtub kedagi olema. Tavaliselt on seal tühjus) mängida ja nii mõnigi on saanud talle isegi pai teha. Tema argusega ei kaasne õnneks agressiivsus. Ta põgeneb või läbi seina aga inimest hammustada pole isegi mitte üritanud.
Treener ütles ja ka mina usun seda, et sellest argusest saame me üle :). Niikaua aga jätkame kesklinnas tööl käimist. Pealegi on nii mõnus vahepeal töö juures koera silitada.